skizzenblock

mõtlesin jälle, mis on peamised asjad, millele ma tavaliselt mõtlen ja millest räägin. need on mälestused. elan praegu minevikus ja tulevikus saan alles tunda neid emotsioone, mis praeguste sündmuste tagajärjel peaksid tekkima ja järele mõelda ja kahetseda ja uhke olla jne jne.
ah, te arvate, et ma peaks ikka oleviku kohta kirjutama? aga minevik on ju nii palju huvitavam! olgu, mis seal ikka, eks ma lühidalt räägin siis hetkest nimega "praegu". ma istun oma soojakskütetud toas, 3 kampsunit seljas, nägu õhetab ja enam pole lõhnagi sellest külmast ja valust mis mu jalgu täitsid paar tundi tagasi, kui tennistega 15kraadises külmas, tuisus ja lumes kõndisin, kuni enam ei olnud tundagi seda külma ja valu, sest jalad olid tuimad kõigest sellest. aga see on ikka kuradi raske, see hetkest rääkimine, sest ma kaldun, nagu näete, tahes tahtmata minevikku! edasi siis praegusega. mul on hea olla. joon teed ja valmistun jõulukaartide maalimiseks. kuulan muusikat. hetkel käib godspeed you! black emperor- sleep. söön mandarine.
vaadake, kui minevikust rääkida, siis saab kõik need mõttetumad hetked välja lõigata nt. nagu need kodusistumised, nagu praegu see. pealegi, kui ma iga kord blogi pidades oleviku kohta hakkaksin kirjutama, siis oleksid kõik postitused ühesugused, sest ma ei tee seda mujal kui kodus, neil mõnusatel hetketel. ja ma tean ka, et sellele on lihtne vastu vaielda, sest KÕIK muutub kogu aeg ja miski ei jää täpselt samasuguseks (kuigi neid sarnaseid hetki võib vahel ette tulla mitu korda). aga ma ei hakka parem endaga vaidlema. kõik läheb liiga keeruliseks. tekst liiga pikaks ja keegi ei viitsi seda enam lugeda. mul oli isegi mingi vaimustav idee alguses, teha hästi lühike postitus nagu see eelmine, but i failed.

lõpuks siis.
jah, ükskord on see kõik juba olnud, põrandal tolmu ja voodisse roninud kollane kass. las jääda see luul, deja vu, DEJA VU!