« Ma ei taha nende ees käia,» ütles Jumal, «et juhtida nad nende isade maale, ära mitte palugi, ma ei saa kindel olla oma kannatliku meele peale. Ma olen püha vihaga Jumal ja lähen ägedaks, ja sa saad näha, et ühel heal päeval ma unustan end ja hävitan nad poolel teel.»
Ja ta andis Moosesele teada, et ta tahab selle rahva, mis on juba kord nii ebaõnnestunult välja kukkunud nagu too vasikaski ja mida ei saa parandada, ära hävitada ‐ võimatu on teha sellest püha rahvast, ei jää muud üle ‐, andis Moosesele teada, et Iisrael, selline nagu ta on, tuleb puruks peksta ja maa pealt hävitada, Moosesest aga saab see suur rahvas, kellega tema liidus tahab elada. Ent Mooses ei tahtnud seda sugugi, vaid ütles: «Ei, mu Issand, andesta neile nende patt, aga kui mitte, siis kustuta mindki oma raamatust, sest ma ei taha seda üle elada ja saada ise nende asemel pühaks rahvaks.»
Ja ta pöördus Jumala au poole ja kõneles: «Kujuta endale ometi ette, sina, kes sa püha oled: kui sa selle rahva nüüd ühe hoobiga tapad, siis paganad, kes kisa kuulevad, ütlevad kindlasti: «Päh! Muidugi ei suutnud Jumal viia seda rahvast isade maale, mida neile oli tõotanud, ta ei olnud selleks võimeline; seepärast nottiski ta nad kõrbes maha.» Kas sa tahad, et maailma rahvad sinust nõndaviisi räägivad? Seepärast näita nüüd meile oma suuremeelsust ja halastust ja ole armulik selle rahva vastu.»
Just selle argumendi abil sai ta Jumalast jagu ja mõjutas andestamisele, kuigi ühe kitsendusega, sest talle anti teada, et sellest põlvest ei pea keegi isade maad nägema peale Joosua ja Kaalebi. «Teie lapsed,» otsustas Jumal, «tahan ma sinna maale viia, aga need, kes on praegu üle kahekümne vanad, need ei pea mitte seda maad nägema, neile on määratud kõrbe saagiks langeda.»
«Hästi, Issand, olgu nii,» vastas Mooses. «Selle juurde jäämegi.» Sest kuna otsus ühtis tema ja Joosua kavatsustega, ei olnud ka tema enam selle vastu. «Lase mul nüüd uued käsulauad valmistada,» ütles ta, «et saaksin sinu sõna alla inimeste sekka viia. Lõppude lõpuks oli see isegi hea, et ma esimesed käsulauad raevuhoos puruks peksin. Seal oli nagunii paar ebaõnnestunud tähte. Tahan sulle üles tunnistada, et see mõlkus mul juba siis salamisi meeles, kui neid puruks tagusin.»
